Olen terve elu kartnud, et rasedus on väga meditsiiniline ja ebamugav seisund. Seetõttu olen seda teemat võtnud pigem negatiivsena ning püüdnud terve elu vältida. Ma siiralt arvasin, et rasedus pole minu jaoks, kaalusin isegi tulevikus lapsendamisvõimalusi, sest mul on mitmeid foobiaid:
- Hemofoobia, hematofoobia – hirm vere ees
- Trüpanofoobia – hirm süstalde ees
- Nosokomefoobia – hirm haiglate ees
Terve elu olen minestanud verd andes, süsti saades või ennast kogemata vigastades. Arstid uurisid minestamise põhjust, kui olin noorem ning jõudsid järeldusele, et tegemist on psühholoogilise probleemiga.
Mis on foobia? Foobia ehk foobne ärevushäire on psüühikahäire, mille korral ärevuse on põhjustanud ainult (või peaasjalikult) kindlad olukorrad või objektid.
Kohtumisel hirmutekitajaga võib ärevuse tugevus kõikuda ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. (Kliinik, 2018).
Need foobiad on läinud ajaga pigem suuremaks mitmete ebameeldivate situatsioonide tulemusel. Näiteks üks kord ütlesin arstile, et kardan ning poetasin paar pisarat. Selle peale sain sõimata: “Mida sa nutad? Kuidas sa üldse kujutad kunagi ette, et hakkad sünnitama ja emaks saama tulevikus?” See situatsioon on mind aastaid painanud.
Mäletan vaid ühte situatsiooni, mil olin positiivne ja ei minestanud. Pidin toidutalumatuse testi jaoks andma verd ning tulemusi ei pidanud kuidagi mõjutama teadatuntud rahusti nimega Xanax. Seega otsustasin minna lihtsama vastupanu teed. Muidugi ma ei vaadanud verevõtmise hetke, kuid olin niivõrd lõõgastunud ja õnnelik, mistõttu polnud vereanalüüs mitte midagi negatiivset või ebameeldivat. Siiski teadvustasin endale, et tulevikus see mind alati ei päästa.
Lõpuks, olles otsustanud muuta oma elu ja hakata emaks, otsustasin, et aeg on võidelda oma hirmudega! Olin kuulnud, et rasedana peab päris mitmeid kordi verd andma, oleneb muidugi seisundist, kuid pidin olema selleks valmis. Ka kaks korda vere andmine näis minu jaoks võimatu missioonina.
Kuidas võita foobia?
nõuanne nr 1 – eft tehnika
Kui Sul on ükskõik, mis hirm või foobia, siis soovitan EFT tehnikat – emotsionaalse vabaduse tehnikat. Lisaks foobiatele, aitab see ka peavalude, stressi jms puhul.
EFT on energeetilise psühholoogia lihtne teraapiameetod, mis ühendab endas psühhosomaatilise haiguste käsitluse ja iidsed teadmised inimkeha läbivatest energiameridiaanidest.
See on justkui emotsionaalne akupunktuur, kuid nõelte kasutamise asemel koputatakse sõrmeotstega teatud kindlas järjekorras läbi energiameridiaanidel asuvad akupunktid. META-EFT tehnikat on lihtne õppida ning selle omandamiseks ei pea olema arst või terapeut. META-EFT tehnikat saab kergesti ja lihtsalt igal ajal iseenda peal kasutada kui mõni emotsionaalne või füüsiline probleem tekib ning mõistagi on META-EFTd väga tõhus kombineerida teiste teraapiameetoditega. (EFT, 2018).
Pean teile pettumust valmistama – selles pole tegelikult midagi müstilist 🙂 See on puhas füüsika, bioloogia, psühholoogia. Kui oled kristlane, siis guugelda “EFT for Christians”. New Age inimesed jt. peaksid olema rahul iga õppevideoga. Youtube’s on palju neid videosid, erinevused tulenevad sellest, mis sõnu tuleb endale sisendada. Põhimõtteliselt EFT töötabki teatud punktidele koputamises, mis vabastab pingeid kehas ja vaimus – need kaks on teatavasti väga selgelt ühendatud. Muidugi tuleks selle tehnikaga olla järjepidev, et see annaks soovitud tulemusi. Mitmed inimesed on aga sellest saanud abi.
Siin on näiteks üks EFT õppevideo:
NÕUANNE NR 2 – MUUSIKA
Vereanalüüs esimesel trimestril oli minu jaoks suur katsumus. Tundsin end väga ebamugavalt enne, selle ajal ja pärast. Mu abikaasa oli õnneks suureks toeks, tagades võimaluse vereanalüüsil pikali olla, informeerides med-õde ning olles lihtsalt vaimseks toeks. Üllataval kombel juhtus midagi väga harukordset – esimest korda elus ma ei minestanud!
Minu salarelv oli sel korral muusika. Youtube on taaskord täis igasugu muusikat, tasub vaid otsingusse toksida “music against phobia” ja saab kuulata rahustavaid helisignaale igale maitsele. Siin on üks kollektsioon minu lemmikutest, saate vajadusel kasutada:
nõuanne nr 3 – alateadvuse programmeerimine
Nagu kõik rasedad, pidin verd andma ka kolmandal trimestril. Seekord proovisin teistsuguseid taktikaid. Ma tegin kõik selleks, et kordagi ei mõtleks vereandmisele kui millelegi negatiivsele. Püüdsin mõelda, et see on midagi lihtsalt, positiivset, isegi naljakat! Mõttejõud on lihtsalt kõige võimsam jõud. See on klišee, kuid olgem ausad – sageli unustame selle lihtsa tõe!
Minu stiilis huumor enne vereanalüüsi. Pingutasin naeratada.
Seekord sain isegi paremini hakkama! Ma isegi ei nutnud. Hingasin nii sügavalt, kui sain ja lihtsalt kannatasin ära selle ebameeldiva protseduuri. Ka seekord ma ei minestanud! Pean kindlasti tänama seda õde – ta oli äärmiselt rahustav ja professionaalne.
Kui Sul pole foobiaid ja Sa seda loed, siis see näib naljakas pseudoprobleem. Fakt on, et foobiad tõepoolest eksisteerivad ja hirm tundub nii reaalne. Seega on oluline mitte naerda foobikute üle.
Kui saaksin anda nõu haiglatele ja meditsiinipersonalile, siis minu mõtted oleksid järgnevad:
- Teravad ja tugevad valgustid ei ole rahustavad
- Külmad ja erksad värvid samuti mitte
- Keskkond peaks olema nagu SPA-s, vaikne rahulik taustamuusika pole miskit nii kallist ja keerulist, mida rakendada
- Arstid ja õed ei tohiks alahinnata või naerda hirmunud patsientide üle. Minu puhul see suurendas hirmu veelgi enam. Samuti ei tohiks ülehinnata olukorda – sellel võib olla ka halb efekt. Mõistan, et meditsiinipersonali töö ei ole sugugi lihtne, kuid minusugused inimesed on supertänulikud, kui püüate mõista.
Kokkuvõttes, ma olen palju arenenud raseduse jooksul. See on muutnud mind kartmatuks emalõviks! Usun, et igas naises peitub selline lõvi.
Kui lugesid seda ja tundsid, et Sul on midagi sarnast, siis minu soovitus on mitte alla anda ja võtta see hirm käsile. Igaüks saab sellest võitu.
Samuti pole põhjust karta rasedust, sest see on lihtsalt kõige loomulikum ja normaalsem asi – ilmselt teevad ka rasedushormoonid siinkohal oma töö! 🙂
A.K.